Hooaja esimene kolmapäevak

Suurepärane ilm purjetamiseks. Korralik tuul ja sportlik laine. Ja Loviise esimene kolmapäevane regatt. Alguses võttis veidi aega, et aru saada, kuidas päälinnas need asjad päris täpselt käivad. Kohtunike laeva ahtris oli tahvel, millele oli kirjutatud -4 ja Fo. 4 tähendas siis meremärki, mis tuli vasakule jätta ja Fo finishit.

Juba enne starti kadus groodist topi poolt teine purjeliist ja purjeliistu taskust moodustus uhke tuuleniit. Stardi magasime maha, sest magasime maha eelmise grupi stardi ja ei saanud aru, mitmendat minutit signaliseeritakse… sellegipoolest väga sitt start ei olnudki. Trügima ei läinud ja pigem sondeerisime tagasihoidlikult pinda. Võrreldes Pärnu jõega oli stardis ikka väga palju ruumi – sõida kuhu tahad. Peale starti tuli kohe välja meie käiguomadus, mis ei luba võtta nii teravat nurka kui teised seda saavad endale lubada. Ja seal ei jäänud üle muud, kui konkurentidele head teed soovida ja taskurätikuga järgi lehvitada. Ma arvan, et ilmselt ma surusin ka liiga palju… Aga hea oli see, et sai teistega võrdlusmomendi kätte. Märki jõudsime siis, kui teised olid juba poolel teel finishisse… kui mitte rohkem. Aga väga lõbusaks läks siis, kui märk sai võetud. Spinn läks ülesse ja säherduse lauluga nagu me sealt alla tulime, pole me Loviisega veel küll lennanud. GPS registreeris maksimumkiiruseks 11,5 sõlme. Suures joovastuses uskusime, et suudame aega tagasi võita. Kui Pirtale jõudsime polnud ei kohtunike laeva ega kohtunikke muuli peal silmadega vett mõõtmas. Tühjus. Nojah, mõtlesime, ju siis ikkagi ei mahtunud aega. Spinn alla, TOPi juurde ja laev klaariks – purunenud plokkidest tulnud plastmassipuru kokku korjata ja purjed kuivama. Eks see jäi närima… kuidas see võimalik on, et me aega ei sõitnud. Pärast sai netist järgi vaadatud – Fo tähendas finishit olümpia logo metallskulptuuri juures. Ehk siis… oleks pidanud umbes 25m lihtsalt edasi lendama ja oleks aeg ära registreeritud. See viimane jääb kahjuks ainult tagantjärele tarkuseks. Aga samas ka väga heaks õppetunniks.

Kokkuvõtvalt oli väga mõnus õhtupoolik. Arvestades seda, et meeskond oli esimest korda sellises koosseisus võistlustel, täiesti kokkuharjutamata ja teadmata, kuidas mingid asjad üldse käivad, siis võib kindlalt rahule jääda. Kui välja jätta ainult finish, mida ei osanud oma lollusest arvata, et peab nii sügavale akvatooriumisse sõitma. Aga käsi on märg ja hing tahab lisaks.