Lumi praeb

Muhu Väin 2010

Väinas käidud. Ülesõit Noblessnerist Pärnusse võttis päevakese vähem kui nädala. Noblessner – Lohusalu – Virtsu – Kihnu – Pärnu. Võtsime seekord rahulikult ja nautisime matkapurjetamist erinevate üleviijatega. Pärnus otsustasime osa võtta LYS klassis (VI grupp), kuna see Loviisele sobivam, kui algselt registreeritud ORC Club. Ja see otsus õigustas end. Meie grupis oli koos meiega kokku 16 alust.

1. Pärnu ring
Saime alguses väga hästi vedama ja sõitsime märgini esikolmikus. Siis tuli plekk ja passimise võistlus, tublisti ootamist ja praadimist kuni võistlus katkestati.

2. Pärnu – Roomassaare
Start läks keskmiselt ja püsisime kuni plekini Sorgu lähistel ka keskel. Siis said Esimese poole jahid kätte viimase briisi ja tõmbasid koos sellega jeehat. Me ei suutnud otsustada, kas sõita Sorgu ja mandri vahelt või jätta Sorgu paremale. Nii me proovisime küll üht küll teist varianti, lootes saada tuulelt märguandeid. Lõpuks jäime truuks Sorgu paremale jätta, kuna Folkboot Diana tundus seal parema minekuga olevat. Ja jõudsime Kihnu alla ja võtsime hämariku õhtueinega vastu. Avamere ületasime öösel koos Dianaga, kes hammastega meie ahtrist tugevalt kinni hoidis kuni lõpuks spinni õigeaegse genu vastu vahetamisega meist ette tuiskas. Saaremaa all saime nad jälle kätte ja viisakalt näitasime taaskord oma ahtripeeglit. Siis tegime vea ja arvasime, et mandri lähedalt saab paremat briisi. Sinna me jäime. Tundideks. Ma käisin vahepeal leiba luusse laskmas ja teistel tekkis kihk ankur sisse visata ja ujuma minna. Seda siiski ei teinud ja ootasime kannatlikult edasi. Diana tegi kaugemal merel ka väga kahtlaseid liigutusi – vahepeal sõitis lausa ahter ees – ju tabas neid ka tuulepõud. Aga siis ühel hetkel, kui lootusekiir oli jõudnud juba täiesti tuhmuda ja olime leppinud sellega, et kontrollaega me ei mahu (kell 11:00), läks spinn nagu nõiaväel täis, laev sai käigu sisse ja hakkas lendama! Sama juhtus Dianaga. Nii me seal kahekesi lendasime – Diana pool miili eespool, meie tema järel. Peas käisid kogu aeg arvutused, et kui kiiresti me ikka sõitma peame, et aega jõuda. See tundus sel hetkel ime, et üldse aega võiks jõuda. Aga tuul tõusis ja Loviise lendas. Diana finisheerus. Meie hoidsime hinge kinni ja trimmisime purjeid nii hästi kui oskasime. Keegi ei teinud üleliigseid liigutusi. Siis käis signaal ja olime õigeaegselt finishijoone ületanud. Tänutäheks 5. koht. Sadamasse jõudes ei olnud mõtet purjeid kokku pakkidagi – kell 14:00 oli juba uue raja start.

3. Roomassaare ring
Algus läks hästi nagu ikka. Pärnu – Roomassaare otsast oli soe sees ja sai ühe raksuga starti tuldud. Siis aga avastasime Loviise juures tõsiasja – me ei suuda hoida krüssus sellist nurka nagu teised. Nagu ükskõik, milline teine meie grupi jaht. Ei teagi, kas asi on purjedes, tillukeses groodis või jupikeses kiilus. Mis seal ikka, kui nurka ei saa hoida, siis katsusime vähemalt kiiresti sõita ja nii me seal pendeldasime ülesse-alla mitte midagi võites, vaid pigem kaotades kuna mandri pool oli tuult tublisti vähem. Märgini jõudsime kuskil kesksel kohal pool plekkides ja spinniots läks kuni finishini väga-väga tasases tuules. Aga kuna me kerged mehed, siis allatuult läheb kenasti – nii me  suutsime Albinist veel enne finishit ettesõita. Finisheerusime 9ndana ja nüüd olime kokkuvõttes 7ndad.

4. Roomassaare – Virtsu
See sõit läks meil ikka päris untsu. Alguses jälle siksisime seal ja kaotasime nurka. Siis otsustasime minna pika halsiga avamerele, et sealt rohkem tuult saada. Ei saanud – plekki saime. Passimine. Viimased. Siis tuli vaikselt ka tuult ja hakkasime silmapiiril olevate valgete kolmnurkadega vahet vähendama. Märk, mida pidime võtma asus 8 kaabeltaud õigest kohast eemal – sinna läks jälle aega raisku. Siis tuli jälle plekk, kontrollaeg lõi ja saime maksimumkaristuspunktid koos veel väga mitme meie grupi alusega. Kokkuvõttes nüüd 8ndad.

5. Virtsu – Dirhami
Start tuli tavapäraselt hästi välja. Hoidsime La Foliel hammastega perrsest kinni ja sõitsime ümber Kessulaiu. Need, kes altpoolt sõitsid hävisid. Siis kadus tuul ja La Folie sai jällegi viimases tuulesabas minema. Me jäime Dianaga tuulepiirist napilt välja. Kui Kessust üle saime tuli ka paras tuul, Haapsalu alla sõitsime spinniga 9-10 sõlmega kuniks spinnipoomi allatõmbe kinnitus murdus. Kiire mäkaivar, võtsime viimase toodri ja tihttuules Voosi kurguni. Kuni sinnani polnud väga vigagi, kuid siis läks jamaks. Tegime kurgust läbimiseks 6 (!) pauti. Jahid, kes enne olid hävinud, jõudsid meile järgi. Muidugi – oleks pidanud suure genu asemel fokaga sõitma. Tagantjärgi tarkus. Aga kõige mõnusam purjetamise ilm oli. Tuult oli, lainet oli, käiku jagus ka. Ei mingit plekki enam. Finishisse jõudsime napilt peale Albinit, kelle 0,01 suurune palli erinevus meid napilt nende ette 10ndale kohale tõstis. Nüüd olime kokkuvõtlikult 9ndad.

6. Dirhami – Dirhami
Algus hea, lõpp kehv. Arvasime jälle, et saab maa juurest rohkem tuult ja hävisime. Märki võttes juhtus veel õnnetus, kus Kristo end kõvasti vigastas ja on nüüd mõneks ajaks purjetamisest eemal. Kiiret paranemist! Sellest tuleb õppida ainult seda, et otsad peavad kogu aeg olema klaaritud. Ja lõpuks ei mahtunud ka enam aega. Lõpptulemus – 11. koht sama paljude punktidega, mis 10. kohal.

Kokkuvõtvalt võib täitsa rahule jääda. Eks me muidugi salamisi lootsime paremat tulemust ja 5ndast positsioonist järjest allapoole langemise asemel oleks valinud vastupidise tee, kuid kui arvesse võtta kogemust, et mitte öelda kogenematust ja Loviise purjeid, siis täitsa sobiv positsioon. On, mida järgmisel aastal parandada. Kui vaadata, millega me kõige rohkem alt läksime, siis need olid strateegilised otsused, mis põhinevad metereoloogial. Start oli hea, käik oli tuule olemasolul hea, nurk oli kehva, purjetrimm oli võimaluste piires keskmine, tuule otsimine oli hea, kuid selle leidmine kehvapoolne. Egas midagi – raamatukokku ja rohkem tagumikutunde! Tänud kõigile sõbralikele paatidele, kes olemise huvitavaks tegid ja kaldatiimile abivalmi kaasaelamise eest.

Hooaja esimene kolmapäevak

Suurepärane ilm purjetamiseks. Korralik tuul ja sportlik laine. Ja Loviise esimene kolmapäevane regatt. Alguses võttis veidi aega, et aru saada, kuidas päälinnas need asjad päris täpselt käivad. Kohtunike laeva ahtris oli tahvel, millele oli kirjutatud -4 ja Fo. 4 tähendas siis meremärki, mis tuli vasakule jätta ja Fo finishit.

Juba enne starti kadus groodist topi poolt teine purjeliist ja purjeliistu taskust moodustus uhke tuuleniit. Stardi magasime maha, sest magasime maha eelmise grupi stardi ja ei saanud aru, mitmendat minutit signaliseeritakse… sellegipoolest väga sitt start ei olnudki. Trügima ei läinud ja pigem sondeerisime tagasihoidlikult pinda. Võrreldes Pärnu jõega oli stardis ikka väga palju ruumi – sõida kuhu tahad. Peale starti tuli kohe välja meie käiguomadus, mis ei luba võtta nii teravat nurka kui teised seda saavad endale lubada. Ja seal ei jäänud üle muud, kui konkurentidele head teed soovida ja taskurätikuga järgi lehvitada. Ma arvan, et ilmselt ma surusin ka liiga palju… Aga hea oli see, et sai teistega võrdlusmomendi kätte. Märki jõudsime siis, kui teised olid juba poolel teel finishisse… kui mitte rohkem. Aga väga lõbusaks läks siis, kui märk sai võetud. Spinn läks ülesse ja säherduse lauluga nagu me sealt alla tulime, pole me Loviisega veel küll lennanud. GPS registreeris maksimumkiiruseks 11,5 sõlme. Suures joovastuses uskusime, et suudame aega tagasi võita. Kui Pirtale jõudsime polnud ei kohtunike laeva ega kohtunikke muuli peal silmadega vett mõõtmas. Tühjus. Nojah, mõtlesime, ju siis ikkagi ei mahtunud aega. Spinn alla, TOPi juurde ja laev klaariks – purunenud plokkidest tulnud plastmassipuru kokku korjata ja purjed kuivama. Eks see jäi närima… kuidas see võimalik on, et me aega ei sõitnud. Pärast sai netist järgi vaadatud – Fo tähendas finishit olümpia logo metallskulptuuri juures. Ehk siis… oleks pidanud umbes 25m lihtsalt edasi lendama ja oleks aeg ära registreeritud. See viimane jääb kahjuks ainult tagantjärele tarkuseks. Aga samas ka väga heaks õppetunniks.

Kokkuvõtvalt oli väga mõnus õhtupoolik. Arvestades seda, et meeskond oli esimest korda sellises koosseisus võistlustel, täiesti kokkuharjutamata ja teadmata, kuidas mingid asjad üldse käivad, siis võib kindlalt rahule jääda. Kui välja jätta ainult finish, mida ei osanud oma lollusest arvata, et peab nii sügavale akvatooriumisse sõitma. Aga käsi on märg ja hing tahab lisaks.

Loviise on vees

Täna 1. juunil tõstsime Loviise Noblessneri sadamas vette. Ülisuured tänud kõigile, kes abiks olid – Ennule, Jaanusele, Väinole, Liisile, Aivole ja Svenile. Päris hull päev oli. Aga lõppeks väga kordaläinud – Loviise on vees!

Tegime kohe ka esimese meresõidu, harjutasime spinni ja jõudsime ajutisse sadamasse – kaheks nädalaks Piritale.

Loviise on õues

Täna toodi Loviise angaarist välja ja nüüd asub juba veele õige lähedal. Järgmisel nädalal saame ka korrastatud rooli alla, mõõdetud ja siis vette.

Remont 2

Siit veel mõned fotod, mis sai tehtud. Nagu näha, on pooleli veel põhja tegemine. Seest oleme üle värvinud ja nüüd peab jublakaid tagasi kruttima hakkama. Tekil ootavad veel mõned pisiparandustööd.

Remont

Esialgsed mõtted on muutunud. Kuna raha vähe, siis mõtlesime, et teeme sel aastal ainult ikkagi kergeid hooldustöid, kogume järgmiseks aastaks raha ja siis teeme suuremad asjad ära. Otsus ei sündinud kergelt, muidugi mitte. Aga nii ta on. Kevad käes, rullid ka.

Loviise talvehooaeg

Plaanis on Loviise viia tagasi originaalilähedastesse gabariitidesse.

Selleks võtame temaga ette järgmised tööd (TOP5):

1. Kiil originaaliks (praegune siis altpoolt nuditud ~15cm). Sõltuvalt hinnast siis kas keevitame jupi juurde või leiame kuskilt kasutuna seisva originaali. Hetkel viitavad märgid õnneks viimase kasuks.
2. Mast originaal pikkuseks (praegusel siis ülevalt veerandine jupp maas). Ilmselt lisame jupi allapoole juurde.
3. Poom originaalmõõtu tagasi. Selleks tuleb olemasolev välja vahetada.
4. Pakstaagid peale
5. Uus groot

Kuigi ehituseelarve on väike, siis loodetavasti hammas nende väga vajalike asjade peale hakkab ja saame järgmisel aastal võrdväärselt teiste suguvendadega stardis olla.

Kui keegi teab soovitada miskeid juppe või soodsaid variante, mida ära kasutada, siis hea nõu on meie kandis alati teretulnud külaline.

Käisime esmaspäeval väiksel tiirul

Seekord me mõõtnud kiirust ega distantsi. Pigem nautisime eemalt õhtust Tallinna ja soolast tuult.

9,4 sõlme

Tegime täna lahel väikese tiiru ümber Vahemadala ja tagasi sadamasse. Väikese sellepärast, et tuul oli tugev ja laine suur.

Tuul: 10 (16) SW
Temperatuur: 15
Sademed: –

Läbitud miile: 10,5nm
Max kiirus: 9,4 (ainult genuga)